Videovalve korraldajale

Enne videovalve kasuks otsustamist tuleb mõelda läbi, kas sama eesmärki on võimalik saavutada ka teiste vahenditega, näiteks täiendav uks, signalisatsioon, rohkem valgustust jne. Kuigi ükski seadus ei ütle konkreetselt, et valvekaamera kasutamisel on andmetöötlusreeglid rangemad, tuleb siiski tõdeda, et mida intensiivsem on riive inimese privaatsusele, seda rohkem nõutakse andmetöötlejalt isikuandmete toimingute läbipaistvust ja andmekaitsereeglitest kinnipidamist.

Kui seaduse sätet ei ole, mis lubab kindlas tegevusvaldkonnas videovalvet korraldada, tuleb arvestada, et tõenäoliselt saab olla õiguslikuks aluseks õigustatud huvi. Nii nagu nimetus viitab, peab olema videovalve eelduseks õigustatud huvi, aga ilma analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi n-ö seaduslik. Õigustatud huvi juhend annab vajalikke nõuandeid, kuidas teha õigusliku huvi analüüs. 

Koostage ülevaade, millisteks toiminguteks ta salvestisi vajate. Oluline on meeles hoida, et salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil. See tähendab, et kui vara kaitseks tööle pandud turvakaamera on õigusrikkuja teolt tabanud, ei tohi selline salvestis jõuda näiteks sotsiaalmeediasse tuhandete silmade alla. Eesmärgiks on olnud ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest informeerimine. Inimeste häbiposti seadmine ei ole lubatud ning võimalike korrarikkumiste lahendamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Seetõttu on politseil ka õigus küsida välja videosalvestist. Politseile videosalvestise edastamine on lubatud nende menetlustoimingute tarbeks.

Määrake kindlaks, kellega saab inimene ühendust võtta ja küsida selgitusi seoses isikuandmete töötlemise ning andmekaitsetingimustega. Kontaktisiku määramine on vajalik, sest salvestisele jäänud inimestel on õigus küsida enda isikuandmete töötlemise kohta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 alusel. 

Otsustage, kellel ja millistel juhtudel on õigus videosalvestistele juurde pääseda. Samuti pange paika videovalve alas olevate inimeste jaoks salvestiste saamise kord, sest statsionaarse kaamera puhul saab videovalve korraldajast isikuandmete töötleja. See aga tähendab talle kohustust kaitsta inimese privaatsust ja olla valmis võimaldama inimestele salvestistega tutvumist. Videole jäänud inimestel on õigus küsida enda isikuandmete töötlemise kohta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 alusel. Seega peaksid andmekaitse tingimused olema kirjalikud. 

Pange paika, kui kaua salvestisi hoiate alles. Salvestiste säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed. Säilitada võib vaid kuni kaamera kasutamise eesmärgi täitumiseni, st peab olema põhjendatud miks on vaja salvestist just see konkreetne periood säilitada. Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja salvestistega tutvumise võimaldamisest tulenev koormus videovalve korraldajale. Tavapärane säilitamise tähtaeg on 72 tundi. Mida lühemalt andmeid säilitate, seda parem. Salvestisi pole vaja hoida igaks juhuks alles. 

Veenduge, et valvekaamera tarkvara oleks seadistatud nii, et salvestistele ei pääseta ligi interneti avarustest. 

Töötage välja plaan, kuidas kaitsete inimese privaatsust siis, kui peaks juhtuma andmeleke. 

Mõelge läbi, kuidas saab inimene kõikidest salvestistega tehtavatest tegevustest teada ja pange kirja, mida teete alates salvestiste saamisest kuni kustutamiseni. Videovalve ja salvestistega seotud teave peab olema kirjas  andmekaitsetingimustes.

Veenduge, et valvekaamera jälgitav ala saab olema vaid see, mida on vaja filmida oma eesmärgi täitmiseks. Mida väiksem ala, seda parem. Valvekaamera peab lahendama vaid konkreetset probleemi või täitma kindlat ülesannet, mitte jälgima igaks juhuks suuremat ala. 

Enne videoalasse jõudmist tuleb inimesele avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel ta videovalvet korraldab ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta. Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks.

Üldjuhul on nii, et kui videovalvega jälgitakse ainult erakinnistut, mis ei ole avalikus kasutuses ja salvestistele ei jää ka näiteks kinnistu taga olev tänav või muu avalik ala, siis on lubatud videovalve andmekaitsenõuete täitmiseta. 

Videosalvestisi ei tohi kasutada algsest teisel eesmärgil ja see tähendab muuhulgas, et näiteks oma vara kaitseks tehtud salvestisi ei tohi sotsiaalmeedias avaldada ei häbiposti ega meelelahutuse eesmärgil. Salvestisi tohib saada ennekõike politsei või muu õiguskaitseorgan ja seda vaid siis, kui on andmeid vaja menetlustoiminguks või teatud juhtudel isiku õigustatud huvi alusel.

Kui seaduse sätet ei ole, mis lubab kindlas tegevusvaldkonnas videovalvet korraldada, tuleb arvestada, et tõenäoliselt saab olla õiguslikuks aluseks õigustatud huvi. Nii nagu nimetus viitab, peab olema videovalve eelduseks õigustatud huvi, aga ilma analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi n-ö seaduslik. Õigustatud huvi juhend annab vajalikke nõuandeid, kuidas teha õigusliku huvi analüüs. 

Juhul kui tarkvaraga soovitakse töödelda biomeetriat, mis kuulub eriliigiliste isikuandmete kategooriasse, on vaja töötlemiseks seaduse sätet. 

Üldiselt tuleb videovalve korraldajal arvestada, et salvestistel võivad olla isikuandmed ka neil juhtudel, mil videosalvestised ei tuvasta näiteks madala resolutsioonis salvestatuna inimese nägu või/ja häält.

Isikuandmeteks loetakse mistahes infot, mis on teave inimese ehk füüsilise isiku kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Selliseks infoks võib olla muuhulgas ka spetsiifiline väljenduslaad, kõnnak või riietus.

Kui aga tõepoolest pole võimalik isikuid tuvastada, siis on lubatud videovalve ilma õigusliku aluse ja andmekaitsenõuete täitmiseta, sest isikuandmete töötlemist ei toimu. Soovitav on siiski inimestele teada anda, et toimub videojälgimine ilma isikutuvastuseta.