Andmehääling

Käesoleval aastal tuli Euroopa Andmekaitsenõukogu välja arvamusega, kuidas suurte veebiplatvormide puhul maksa või nõustu mudelid täidavad kehtiva IKÜM-i (isikuandmete kaitse üldmäärus) nõusoleku tingimusi. Tänases saates arutavad Andmekaitse Inspektsiooni rahvusvahelise õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja inspektsiooni jurist Geili Keppi nõustu või maksa veebiplatvormide mudelist. Avatakse antud mudeli sisu, kuid ühtlasi tuuakse välja selle kitsaskohad. Mis on käitumuslik reklaam? Milline on suur veebiplatvorm? Millistele tingimustele peaks nõusolek vastama, et see vastaks IKÜM-i mõttes vabatahtlikkusele? Mis on täpsemalt selle mudeli põhiprobleem ja miks see nii suurt kõlapinda on saanud? Kas selliste mudelite kasutuselevõtmine võiks tulevikus vähendada sotsiaalvõrgustike kasutamist? Kas ja mis lahendusi pakub siinkohal välja tänase saate külaline? Vaata ka: Suurte veebiplatvormide andmete kogumise eesmärk peab muutuma selgeks ja läbipaistvaks Kas pay on okay? Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamus maksa või nõustu mudelite kohta

Teinekord piisab ohu tõrjumiseks vaid paarikümnest eurost. Tänases osas arutavad AKI tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm, AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja turvatestija, ekspert ning koolitaja Elar Lang ettevõttest Clarified Security OÜ infoturbest  ja sellega kaasaskäivatest eksimustest. Saates leiad vastuse, mis rolli omab infoturve andmekaitses, mis vahe on infoturbel  ja küberturvalisusel ja mis on eelnimetatute eesmärk. Kas paroolist piisab? Mis on kaheastmeline autentimine? Miks on olulised käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus? Spetsialistid räägivad ka tagavarakoopiate vajalikkusest, testimisest ja erinevatest riskidest. Puudutatakse põgusalt turvatestija tööd, räägitakse ohu mudeldamisest ja nn evakuatsiooniplaanist. Uuri lisaks: Owasp Eesti infoturbestandard Et maandada võimalikult palju „mitte kas, vaid millal?“ olukordi, siis üks kasulik lehekülg, kus infot saada AKI poolsed andmeturbe soovitused Digikoristades kaitsed isikuandmeid ja maandad turvariske

Kas Sa teadsid, et logitakse väga palju, tänu millele saab väga lihtsalt näha, kes ja millal Sinu andmeid vaadanud on. Tänases saates on saatejuhil Geili Keppil külas kaks AKI juristi Kirsika Kuutma ja Agnes Järvela. Räägitakse erinevatest registritest ja infoportaalidest ning neisse tehtud päringutest. Mis vahe on uudishimupäringul ja automaatpäringul? Kui palju tuleb AKI-sse erinevaid kaebuseid seoses  erinevate päringutega? Mis on nende päringute taust? Miks nt tervishoiutöötajad teevad selliseid päringuid? Kas selline käitumine on õige või on see keelatud? Kas Sinu andmete vaatamiseks on tarvis õiguslikku alust? Kes vastutab? Olge läbipaistvad oma tegemistes ja head kuulamist!

Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp. Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles? Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib? Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele? Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat? Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist! www.aki.ee

„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“ Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta. Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“ Mis võib olla põhjuseks, et ka peale 27. aastat ei ole inimestes teadlikkust isikuandmetest? Mis „ohud“ varitsevad meid erinevates kanalites ja kuidas olla tähelepanelikum oma andmete jagamisel? Millist eeskuju saaks nendes küsimustes ette näidata riik? Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“? Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10. NB! Loe ka meie juubelihõngulist aastaraamatut. Palju õnne meie AKI!

Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt. Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest. Puudutatakse teemasid nagu: Mida välisturgudele laienev iduettevõte (startup) peaks silmas pidama? Miks on iduettevõttel tarvis andmekaitset? Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk Millises etapis iduettevõtte loomise juures kohaldub GDPR? Mis kelles peaks olema andmekaitsetingimused kui oled laienenud oma ettevõtlusega väljapoole Eestit? Ole kursis, mis andmekaitse maailmas toimub ja jälgi meid ka Linkedinis.

Saatejuhil Geili Keppil on külas Andmekaitse Inspektsiooni kolleeg Liisa Ojangu ja Confido andmekaitse jurist Triin Kihuoja.Saate teemaks sel korral, viimasel ajal aina kirgi kütnud terviseandmed. Mis andmeid üldse arst küsida võib? Miks on andmekaitset vaja ja miks on oluline kaitsta terviseandmeid? Miks on vaja andmekaitse spetsialiste? Kuidas me andmeid kaitseme ja kuidas Confidos see toimib Mida traagilist võib juhtuda kui Sinu terviseandmed “rändama” lähevad? Kas äsja jõustunud karistusseadistiku muudatused motiveerivad rohkem tegutsema?

Tänases episoodis on inspektsiooni juristidel Geili Keppil ja Kadri Levandil külas Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi. Arutelu all on küsimused, milline suhtlusstiil on korteriühistus aktsepteeritud? Milliseid meiliaadresse tohib ja peab kasutama? Milliseid andmeid võib korteriomanikele edastada? Kas trepikojas võlglaste andmete avaldamine on lubatud?

Tänases kuuendas Andmehäälingu episoodis on inspektsiooni juristidel Alissa Hmelnitskajal ja Kirsika Kuutmaal külas Lääne-Harju veebipolitseinik Vladlen Jakovlev. Põhiline fookus on seekord erineval sotsiaalmeedias levival infol ja kuidas tähelepanu pöörata sellele, et su andmeid keegi ei kuritarvitaks. Kas sotsiaalmeedias ebasobiva sisuga postituse teinud isik peab selle eemaldama?Mis saab siis kui postituse tegija ei vasta eemaldamise soovile? Mis toiminguid tuleb teha sellisel juhul kui pöörduda inspektsiooni poole kaebusega?Millal võib pöörduda veebipolitseiniku poole?

Tänases podcasti osas jutustavad AKI juristid Geili Keppi ja Kadri Levand andmete kustutamisest.   Vastused saavad küsimused nagu: -Kas kõiki andmeid, mis on kogutud, on tarvis ka hoida? -Kas kõigil on õigus nõuda välja oma andmeid? -Kuidas hinnata seda, millal ja kas andmeid väljastada? -Millistel juhtudel andmeid ei väljastata? -Millal võib andmetöötleja küsida tasu? -Millistel juhtudel ei tohi andmetöötleja andmeid kustutada?

Tänases osas arutavad Andmekaitse Inspektsiooni juristid Geili Keppi ja Karin Uuselu koos G4S turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orassoniga kaameratest. Saates saavad vastuse küsimused, millal võib inimene oma eramule kaamera kinnitada ja mida ta selleks tegema peab. Priit Orasson toob välja erinevad tehnoloogilised võimalused ja mida peaks kaamerat ostes tähele panema. Milleks üldse kaamera ja milline on selle ohutu kasutamine. Karin Uuselu toob välja mõisted „eesmärk“ ja „õigustatud huvi“, sealjuures Geili Keppi arutleb mõiste „nõusolek“üle.   Head kuulamist!   Videovalve sildi genereerija: https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija

Tänases episoodis räägivad AKI rahvusvahelise õiguse valdkonnajuht Kirsika Berit Reino ja tehnoloogia valdkonnajuht Urmo Parm, kuidas on seotud AI ja isikuandmed, millised andmekaitselised probleemid võivad AI kasutamisega kaasneda. Millised oleks korrektsed meetodid AI treenimisel, et võimalikud privaatsusriive ohud oleks maksimaalselt hallatud. Teisalt arutleme, kas AI võib ka andmekaitsele pigem kaasa aidata. Samuti avame mõningaid juhtumeid, kus mõned EL andmekaitseasutused on juba astunud jõulisi samme AI rakenduste ajutiseks piiramiseks. Kas see ongi nüüd innovatsiooni lõpp ning mida toob tulevik?